EELK Juuru Mihkli koguduse kantselei Tallinna mnt 24, Juuru alevik, Juuru vald, 79401 Raplamaa Telefon: 484 4158 E-kiri: juuru[ät]eelk.ee Koduleht: www.eelk.ee/juuru
Kantselei on avatud kolmapäeviti kell 10.00–18.00 ja pühapäeviti kell 09.00–10.30 Koguduse õpetaja Tauno Kibur (tel 5645 0552, e-kiri tauno.kibur@eelk.ee) Pühapäevakooli õpetaja Helle Anderson (tel 489 7362)
Juuru Mihkli kogudus osaleb Teeliste kirikute projektis aastat 2003. Selle raames hoitakse teelistele kiriku uksed avatuna reedel ja laupäeval 1. juunist kuni 28. augustini kell 12–18. Augustis on kirikuvalvuritele korraldatud traditsiooniline preemiareis Eestimaa erinevatesse paikadesse. Sel aastal kavas Järvamaa 21. augustil. Projekti eestvedaja on Virge Kadarik, koguduse juhatuse liige, abiorganist.
Juuru Mihkli kiriku orel on valmistatud 1897. aastal Tallinna orelimeistri Jakob Saarmanni poolt pärast Juuru kiriku juurdeehituse lõpetamist 1895. a. Vanast Juuru kirikust toodi vana orel, mille oli ehitanud Carl Tanton 1849. a. Samal ajal lõpetati Niguliste kiriku oreli ümberehitustööd. Juuru oreli esimese manuaali ja pedaali tuulepõhjad on tõenäoliselt Johann Andreas Steini poolt 1812. a. Ehitatud Niguliste vana oreli osad. Saarmann ehitas ka uue neogooti stiilis orelikapi ning kasutas vanemat vilematerjali, mille päritolu on teadmata. 2 manuaali ja 19 registriga orel on säilinud enam-vähem algsel kujul. Lisatud on elektriline tuulepuhur, ümber on ehitatud tuulekanalid ja asendatud on võll-laud teise manuaali tarbeks. Seega on praeguse oreli üksikute osade tegelik vanus märgatavalt kõrgem instrumendi kui tervikkoosluse omast.
26. septembril 2004. a. asutati EELK Juuru Mihkli koguduse ja Juuru Vallavalitsuse poolt Sihtasutus Juuru Mihkli Kiriku Oreli Fond, mille põhikirjaliseks eesmärgiks on vahendite kogumine ja nende sihipärane kasutamine Juuru Mihkli kiriku oreli restaureerimiseks. 9. novembril 2004. a. sõlmiti koostööleping Rahvusvahelise Oreliehitajate Ühingu esimehe, maineka rootsi orelieksperdi Göran Grahniga, Juuru Mihkli kiriku oreli ekspertiisi koostamiseks. Ekspertiis valmis 1. märtsil 2005. a.
Praeguse Juuru Mihkli kiriku asukohal oli kunagi muistsete eestlaste matusepaik. Muistendi järgi asunud kirikumäel püha hiis, millel kasvanud puude kokkukeerdunud juurte järgi saanudki Juuru oma nime.
1240. aasta paiku eraldus Juuru kihelkond Hageri kihelkonnast. Taani Hindamisraamatu andmetel ehitati Juuru 1238. aastal puust kirikuhoone, mis varsti hävis.
Juuru esimene kivikirik, mis algselt oli pühitsetud Pühale Jürile, hiljem Pühale Miikaelile (Mihkel on peaingel Miikaeli rahvapärane nimekuju), rajati tõenäoliselt XIII sajandi viimasel veerandil. Tegemist oli ilma tornita ja võlvimata ühelöövilise kivihoonega, millest on tänaseni säilinud kooriruumi nelinurkne osa. Säärast kirikutüüpi seostatakse tsistertslaste orduga. Juba 1287. aastal mainitakse Tallinna naistsistertslaste Mihkli kloostrile kuulunud maavaldusi Juuru kihelkonnas.
XV sajandi teisel poolel toimusid kirikus ulatuslikud ümberehitused – sellest perioodist pärineb kooriruumi võlvlagi, läbi seina ulatuva valgusavaga sakramendinišš ning habeme ja mütsiga skulptuurpea kiriku lääneseinal, mis algselt paiknes tõenäoliselt lääneportaali kohal.
1847. aasta renoveerimistööde käigus ehitati kirikule 42,2 meetri kõrgune neogooti stiilis läänetorn.
Viimane põhjalikum ümberehitus leidis aset 1893-95 Eestimaa kubermanguarhitekti Ervin Bernhardti projekti järgi. Siis sai kirik oma praeguse ilme – algsest kirikust jäi järele ainult koor ja torni alusmüür, mille vahele ehitati uus ristikujuline põhikorpus, lisati käärkamber ja koori põhjaaken.
Kiriku interjööris väärib tähelepanu eelkõige Christiann Ackermanni töökojas valminud puuskulptuuridega kantsel koos kõlakatusega (1695). Kantsel toetub käsulaudu hoidvale Moosesele, kõlakatusel on kujutatud ülestõusnud Kristust inglitega, rinnatisel figureerivad neli evangelisti.
Barokkaltar pärineb aastast 1736 – altariseina on valmistanud tisler Johann Siimsen, altarit kroonivad skulptuurid (Kristus, Peetrus ja Paulus) on Quirinus Rabe töö. Altarimaali “Kolgata” (1852) autoriks on Carl Sigismund Walther.
Krutsifiks lõunapoolse ristlöövi võlvil (u 1730), mille algne asukoht oli ilmselt võidukaarepalgil, on stiilianalüüsi alusel omistatud Johann Valentin Rabele.
Juuru kiriku üheks omanäolisemaks detailiks on koori idaakende vitraažid (1895) – Maidla mõisniku parun Berend von Maydelli ja Pirgu mõisapreili Cäcilie von Wetter-Rosenthali annetus. Samast ajast on pärit ka kantsli trepirinnatise reljeefid: “Kristuse sünd” ja “Ülestõusmine” on koopiad Tallinna Pühavaimu kiriku kantslitrepilt, kolmas kujutab uut Juuru kirikut ja inglit, kes hoiab kätel vana, keskaegset kirikut.
1849 valmis Carl August Tantoni käe all Juuru kiriku orel. 1897 ehitas Tallinna orelimeister Jakob Saarmann uue, 2 manuaali ja 17 registriga oreli, kasutades osaliselt vana pilli detaile.
Neogooti stiilis kirikuhoone moodustab ühtse ansambli kirikuaia päikesekellaga lõunavärava ning pastoraadiga (18. sajand). Kirikuaias võib näha üht malta risti ja kuut rõngasristi, kaks neist pärinevad 17. sajandist ja kannavad eestikeelseid raidkirju (kuulunud ilmselt eesti vabatalupoegadele).
